Padaküla energiapark

Teeme õigeid asju õigesti!

Kes me oleme?

Loome rohelisemat ja jätkusuutlikumat tulevikku

Enery Estonia on rahvusvaheline energiaettevõte, mis arendab päikese-, tuule- ja akuparke. Eestis alustasime tegevust aastal 2021 eesmärgiga arendada tuulikutest, päikese- ja akuparkidest koosnevaid energiaparke, mis sobituvad Eesti energiasüsteemi ja toetavad energiajulgeolekut.

0 MW
võimsusega taastuvenergiapargid
0
riigis
0
energiaparki
0
arendusprojekti Eestis

Mida me teeme?

Tuul ja salvestus üheskoos

Plaanime rajada Väike-Maarja valda energiapargi. Kuni 25 tuulikust ja akupargist koosnev energiapark tuleb esialgsete plaanide kohaselt Padaküla, Vorsti, Raigu, Pikevere, Varangu ja Liigvalla külade aladele. Väike-Maarja vald on algatanud detailplaneeringu koostamise, millega määratakse kindlaks alad elektrituulikute püstitamiseks, ehitusõigused, tehnovõrkude trassid ja teenindusteede võrk ning kogu tuulealal viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. Tuulikute täpne arv ja asukohad selguvad planeerimisprotsessi käigus.

  • Kuni 25 tuulikut

  • 154 MW tuulepargi võimsus

  • 132 MWdc päikesepargi võimsus

  • 90 MW/180 MWh akusalvestus

Meie sotsiaalne kohustus

Kogukond on meie projektide keskmes

Soovime, et tuulepargist saadav tulu jõuaks otse kohalike inimesteni. Tuulepargi rajamine toob piirkonda otsest majanduslikku kasu mitmel tasandil. Esmajärjekorras laekub vallale ja piirkonna elanikele seadusega ettenähtud tuulikutasu. Sellele lisandub meiepoolne täiendav panus: tasuta elekter vahetus läheduses asuvatele kodutarbijatele kogu pargi eluea jooksul. Soovime edendada kohalikku ettevõtlust ja tasuvate töökohtade tekkimist, pakkudes tööstustarbijatele hea hinnaga elektrit ja võimalusel kaalume ka otseliini rajamist suurtarbijate võrgutasude vähendamiseks. Pikemas perspektiivis loovad need sammud soodsa pinnase ka kohaliku ettevõtluse ja tööstussümbioosi arenguks. Toetame ka olulisi kogukonnaprojekte, näiteks toetasime 2025. aastal Ao paisjärve rekonstrueerimist.

Toetame Väike-Maarjas toimuvat Georg Lurichile pühendatud kogupere spordiüritust

Mis kasu on energiapargist Väike-Maarja kogukonnale?

Tasuta elekter

Kodumajapidamised, mis asuvad lähimast tuulikust kuni 1,5 km kaugusel, saavad kuni 10 000 kW/h aastas tasuta elektrit tuulepargi tööperioodi ajal.

Tulu jagamine

Kodumajapidamised, mis asuvad lähimast tuulikust 2 või 3 km kaugusel, saavad valla kaudu osa tuulepargi müügitulust.

Tugi vallale

Tasume Väike-Maarja valla eelarvesse osa tuulepargi müügitulust, mida vald saab kasutada kohaliku elu edendamiseks.

Töö ja ettevõtlus

Soovime edendada kohalikku ettevõtlust ja tasuvate töökohtade tekkimist, pakkudes tööstustarbijatele hea hinnaga elektrit ja võimalusel kaalume ka otseliini rajamist suurtarbijate võrgutasude vähendamiseks. Pikemas perspektiivis loovad need sammud soodsa pinnase  kohaliku ettevõtluse ja tööstussümbioosi arenguks.

Kogukonna projektid

Viime koostöös valla ja kogukonnaühendustega ellu projekte, mis edendavad kohalikku elu. Esimene projekt on Ao paisjärve rekonstrueerimise toetamine, mis algatati 2025. aastal.

Toetame Väike-Maarjas toimuvat Georg Lurichile pühendatud kogupere spordiüritust.

Teede parendamine

Vajadusel parandatakse tuulepargi rajamise käigus vallas teede seisukorda. 

* Sõltuvalt sellest, kas rajatakse üle või alla 250-meetrised tuulikud. Kui rajatakse alla 250-meetri kõrgused tuulikud, siis peab tuulepargi müügitulu laekumiseks asuma eluhoone kuni 2 kilomeetri kaugusel; kui rajame üle 250-meetri kõrgused tuulikud, siis on piiriks 3 kilomeetrit.  

Ajakava

Ajakava

Energiapargi keskkonnamõjud

Keskkonnamõjude hindamiseks on käimas põhjalikud uuringud ning koostamisel  on keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne.

  • Arendusala linnustiku uuringud

  • Tuuleparkide planeeringualade nahkhiirte uuring

  • Taimestiku ja koosluste uuringud

  • Tuuleparkide visuaalse mõju analüüs

Korduma kippuvad küsimused

Väike-Maarja vald asub väga heade tuuleoludega Pandivere kõrgustikul, mis sobib hästi tuule jõul elektri tootmiseks.
Padaküla lähedale rajatavad taastuvenergia tootmisvõimsused koos salvestuslahendustega aitavad tugineda omamaiselt toodetud elektrienergiale ning suurendavad Eesti energiajulgeolekut ja varustuskindlust.
Esialgsed uuringud näitavad, et selles piirkonnas on kohti, kuhu saab paigutada tuulikuid nii, et need ei asuks eluhoonetele liiga lähedal ega häiriks oluliselt kohalikke elanikke, loomi ja linde.Your Content Goes Here

Tuulikuid ei paigutata elamutega liiga lähestikku ning arvestatakse elukeskkonna ja maastiku säilitamisega.

Tuulepargid peavad järgima kõige karmimaid müranorme. Tuuleparkide tekitatav müra võib eluhoone juures õues olla päeval maksimaalselt 45 dB ja öösel 40 dB. 45 dB võrdub vaikselt töötava külmiku müraga paari meetri kaugusel ja 40 dB võrdub õrnalt sahisevate lehtede heliga. Tuulikute tajutav müra sõltub eelkõige tuule kiirusest ja suunast ning tuulikute ja müratundliku ala vahekaugusest. Küsimuste ja murede korral palume võtta Eneryga ühendust.

Kuna päikese liikumist planeeritavate tuulikute suhtes ja seega varjutuse tekkimist on võimalik lihtsalt ette ennustada, siis vajadusel saab programmeerida tuulikuid nendel aegadel seiskuma, et varjutus ei häiriks kohalikke elanikke. Küsimuste ja murede korral palume võtta Eneryga ühendust.

Vibratsiooniga kaasnevaid mõjusid analüüsitakse põhjalikult käimasoleva KSH raames. Tuginedes varasematele sarnastele uuringutele, on alust eeldada, et vibratsioon ei kujune oluliseks keskkonnamõjuks ega ulatu lähimate elamuteni.

Visuaalset mõju hinnatakse KSH käigus. Asukohtades, kus visuaalset mõju hinnatakse mõõdukast kõrgemaks, analüüsitakse võimalust seda täiendava haljastusega leevendada.

Mõju kinnisvara hinnale on keeruline hinnata, sest olenevalt asukohast võib see mõningasest häiringust tulenevalt olla nii negatiivne kui tuulepargiga kaasneva kasu (tuulikutasu, elektri hinna kompenseerimine jm) tõttu ka positiivne.

Mõju mobiilsideteenustele on vähetõenäoline. Kui siiski peaksid esinema tuulikutest tingitud häiringud teenuse kvaliteedis, siis leiab arendaja koostöös võrguvaldajatega lahendused. Projekt kooskõlastatakse Kaitseministeeriumi ja võrguvaldajatega.

Energiapargi rajamise puhul ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju ilmnemist avalikule taristule, sh teedevõrgule. Ehitusperioodil võib olla mõjusid väiksematele ligipääsuteedele, kuid Enery taastab võimalikult kiiresti teed samasse või paremasse seisu.

Keskkonnatasude seaduse järgi tuleb maksta eluruumi omanikule talumistasu, kui kuni 250 meetri kõrguse elektrituuliku puhul on tema eluruum kuni 2 km kaugusel ja kõrgema tuuliku puhul kuni 3 km kaugusel. Enery tuulikute lõplik tüüp ja kõrgus selguvad hiljem, ligikaudu ehitusloa taotlemise etapiks. Toetuse saamiseks tuleb esitada vastav taotlus Väike-Maarja vallale. Taotleja peab veenduma, et eluruum on tema oma ning see on tema rahvastikuregistri järgne elukoht.

Kuigi vähesel määral metsamaad raiutakse, kaalub taastuvenergia kasutuselevõtt üles süsiniku sidumise vähenemise.

Keskkonnamõjude hindajate kinnitusel on tuulepargi rajamine kokkuvõttes võimalik, kui järgitakse ette nähtud keskkonnanõudeid, tehakse vajalikud täpsustused ja rakendatakse leevendusmeetmeid. Edasised otsused tehakse pärast täiendavat projekteerimist ja hindamist.

Üldiselt planeeritakse tuulikuid vähemalt 1000 meetri kaugusele elamutest. Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt tuleb tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel elamust 700-1000 meetri kaugusele elamu aluse maaomanikuga saavutada kirjalik kokkulepe. Sõltumata tuuliku kaugusest elamule peavad tuulikud vastama kõikidele müra- ja muudele normidele.

Tuulepark planeeritakse ja seda käitatakse vastavalt müranormidele, mis välistab negatiivse mõju elanike öörahule. Kuna müra piirväärtusi mõõdetakse maja välisseina juures, tähendab, et hoone isolatsiooni tõttu on müratase siseruumides ja magamistoas veelgi madalam.

Enery kompenseerib tuulepargi lähedal asuvate kodumajapidamiste elektriarve elektri osa (st mitte võrgutasu ja maksud) kolme aasta tarbimise keskmise mahu ulatuses kuni 10 000 kWh/aastas ulatuses alates tuulepargi töö alustamisest selle eluea jooksul (ligikaudu 30 aastat). Praegu töötatakse välja kõige otstarbekamat kompenseerimise viisi, millest antakse edaspidi ka avalikult teada.

Tuulepargi ehitustegevusega kaasneb ehitusaegne lühiajaline müra, mis ei erine tavapärase ehitustegevusega kaasnevast mürast. Kuna tuulikud kavandatakse enam kui kilomeetri kaugusele eluhoonetest, siis valdavalt päevasel ajal teostatavate ehitustöödega kaasnevat ehitusaegset müra mõju ei saa tõenäoliselt oluliseks lugeda, aga seda kinnitavad keskkonnamõjude hindajad. Kõige mürarikkamaid töid öisele ajale ei kavandata.

Tuulepargi rajamine toob piirkonda otsest majanduslikku kasu mitmel tasandil. Esmajärjekorras laekub vallale ja piirkonna elanikele seadusega ettenähtud tuulikutasu. Sellele lisandub meiepoolne täiendav panus: tasuta elekter vahetus läheduses asuvatele kodutarbijatele kogu pargi eluea jooksul ning toetus olulistele kogukonnaprojektidele. Pikemas perspektiivis loovad need sammud soodsa pinnase ka kohaliku ettevõtluse ja tööstussümbioosi arenguks.

Tuulepargi sulgemisel tuulikud utiliseeritakse.Tuulikutes sisalduv materjal on suures osas ümber töödeldav. Varasem elukeskkond taastatakse ning tuulikut jääb meenutama vaid maa-alune vundament, mida keskkondlikel ja majanduslikel põhjustel ei ole mõtet välja kaevata.

Mis on Enery?

Enery Energy on rahvusvaheline taastuvenergiaettevõte, mille peakontor asub Austrias. Ettevõte arendab, ehitab ja haldab päikese-, tuule ja akuparke Kesk- ja Ida-Euroopas. Eneryl on elektritootmisvõimsused Eestis, Austrias, Tšehhis, Slovakkias, Rumeenias ja Bulgaarias ning ettevõte tootis 2024. aastal ligi 700 GWh taastuvenergiat.

Enery Energy strateegiline suurinvestor on Horvaatia ja Poola presidentide algatusel loodud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide koostöös loodud “Kolme mere algatuse” investeerimisfond, millesse on 20 miljonit eurot investeerinud ka Eesti riik. Tutvu “Kolme mere algatusega” ka Eesti Välisministeeriumi kodulehel. Fondi suurim investor on Poola riiklik arengupank.

Enery energiapargid Eestis

Eestis arendab Enery energiaparke alates 2021. aastast. Enery rajas Eesti esimesed päikese liikumist järgivad suured päikesepargid Rummu alevikku ja Järsi külla Harjumaal. Kui enamus Eestis kasutusel olevatest päikesepaneelidest on fikseeritud, siis Enery paneelid pööravad ennast hommiku- ja õhtupäikese poole. Nii on võimalik rohkem elektrit toota just siis, kui seda on inimestel kõige enam vaja.

Rummus on lisaks päikesepargile Eesti üks suurimaid akusalvestite parke. Akupark võimaldab salvestada päikeseenergiast toodetud elektrit ja kasutada seda ka siis, kui päike on loojunud, ning anda taastuvelektrit võrku just siis, kui seda kõige rohkem vaja on. Nii pakub ühendatud päikese- ja akupark stabiilset taastuvenergiat ning olulisi võrguteenuseid. 2025. aasta lõpus valmis akusalvesti ka Järsi energiapargis.

Enery paigaldas koostöös mesinikega nii Rummu kui ka Järsi energiaparkidesse mesitarud ning külvas niidulilli ja maitsetaimi, mis toetavad kohalikke tolmeldajaid ja aitavad suurendada elurikkust. Tarusid hooldavad kutselised mesinikud, kes koguvad kõrge kvaliteediga mett.

Rummu energiapark

Päikesepargi võimsus: 

20 MW

Toodang aastas:

24 GWh

Akupargi võimsus:

9 MW

Akupargi mahutavus:

18 MWh

Järsi energiapark

Päikesepargi võimsus: 

12 MW

Toodang aastas:

15 GWh

Akupargi võimsus:

6 MW

Akupargi mahutavus:

12 MWh

Hoia end kursis energiapargi arendusega!

Kui soovid jooksvalt kursis olla energiapargi arendusega, liitu meie uudiskirjaga:

    Uudised

    Enery toetab Väike-Maarjas Ao paisjärve parendamist

    14. okt., 2025|

    Taastuvenergia arendaja Enery aitab parendada Väike-Maarja vallas asuva Ao paisjärve keskkonnaseisundit, panustades ligikaudu 22 000 eurot keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks.  Keskkonnainvesteeringute Keskus

    Vaata planeeritud asukohta kaardil